Kuiv silm
Kui silmad kipuvad kipitama, kraapima, väsima või lähevad päeva jooksul hägusaks, võib põhjus olla kuiva silma sündroomis või nägemisega seotud ülekoormuses. Silmatargas aitame välja selgitada, kas vaevuste taga on silmapinna kuivus, ebasobivad kontaktläätsed, nägemise ülekoormus või mõni muu nägemisega seotud põhjus.
Mis on kuiv silm?
Kuiv silm tähendab, et silma pind ei püsi piisavalt niiske ja kaitstud. See võib juhtuda siis, kui pisaraid on liiga vähe või need aurustuvad liiga kiiresti.
Kuiv silm ei tähenda alati ainult “kuiva tunnet”. See võib avalduda ka kipituse, kraapimise, punetuse, häguse nägemise, valgusetundlikkuse või hoopis tavapärasest suurema vesistamisena. Kaebused süvenevad sageli päeva jooksul, ekraaniga töötades või muul lähitööl.
Sageli tasub kuiva silma kahtlustada siis, kui:
- silmad kipitavad, kraabivad või on valulikud
- silmad lähevad õhtuks punaseks või väsivad kiiresti
- pilt muutub vahel häguseks
- valgus häirib tavapärasest rohkem
- silmad jooksevad vett, kuigi tunne on kuiv
- ekraanitöö või lugemine teeb olukorra hullemaks
- kontaktläätsed muutuvad ebamugavaks või nende kandmine ei ole enam hästi talutav
Miks kuiv silm tekib?
Kuiv silm tekib tavaliselt siis, kui pisaraid on liiga vähe või need aurustuvad liiga kiiresti. Üks sage põhjus on laugudes olevate rasunäärmete ehk Meibomi näärmete talitlushäire, mille tõttu ei püsi pisarakile piisavalt stabiilsena. Kaebusi võivad süvendada ka ekraanitöö, vähene pilgutamine, kuiv või konditsioneeritud õhk, kontaktläätsed, vanus, hormonaalsed muutused ja osa ravimeid.
Kuiva silma tunne ei tähenda alati, et põhjus on ainult silmapinnas. Sarnaseid vaevusi võivad võimendada ka nägemise ülekoormus, silmade koostöö probleemid, ebasobivad prillid või kontaktläätsed. Seetõttu on oluline vaadata tervikpilti.
Milline on Silmatarga lähenemine?
Meie eesmärk ei ole ainult kaebust märgata, vaid mõista, mis seda põhjustab. Hindame, kas vaevus on seotud eelkõige silmapinna kuivuse, nägemise koormuse, kontaktläätsede sobivuse või optilise vajadusega.
Kuiva silma vaevuste puhul hindame eelkõige:
- kas silmapind on piisavalt niiske ja terve
- kas kaebused süvenevad lähitööl või ekraaniga töötades
- kas prillid või kontaktläätsed võivad vaevusi mõjutada
- kas silmad peavad nägemisel liigselt pingutama
- kas on vaja täpsemat optilist lahendust või edasi suunamist
See aitab aru saada, kas mure taga on kuiv silm, nägemise ülekoormus või nende kombinatsioon.
Mis võib kuiva silma puhul aidata?
Hea esimene samm siis, kui pole selge, kas vaevus on seotud kuiva silma, nägemise ülekoormuse või silmade koostööga. Uuring aitab näha, kuidas nägemine koormuse all käitub.
Uuring aitab välja selgitada, kas kuivuse, kipituse, vesistamise või väsimuse taga võib olla pisarakile kvaliteet, pisarate hulk või silmalaugude näärmete töö. Tulemuste põhjal saame anda personaalsed soovitused ja vajadusel suunata edasi silmaarstile.
Mõnikord süvendab kuiva silma tunnet ebasobiv või muutunud prillikorrektsioon, eriti kui silmad peavad lähitööl palju pingutama. Täpsem prillilahendus võib aidata vähendada ülekoormust.
Kontaktläätsed võivad kuiva silma vaevusi süvendada, kuid mõnel juhul aitab õigem läätse tüüp või kandmisviis olukorda parandada. Kontaktläätsede sobitamisel hindame ka silmapinna kuivust ja seda, kas läätsed on sinu silmadele sobivad.
Mida meie kliendid on kogenud?
Paljud kliendid jõuavad meie juurde kuiva silma vaevustega, mille taga ei ole ainult “kuiv õhk” või väsimus. Sageli selgub, et kaebusi põhjustavad mitu tegurit korraga, näiteks silmapinna kuivus, ekraanikoormus ja ebasobiv optiline lahendus.
Alusta nägemisuuringust
Kui silmad kipitavad, väsivad, jooksevad vett või muutuvad ekraanitööl hägusaks, tasub alustada ortoptilisest nägemisuuringust.
See aitab välja selgitada, kas vaevuste taga on kuiv silm, nägemise ülekoormus või mõni muu nägemisega seotud põhjus.
