Paljud inimesed pöörduvad nägemisspetsialisti poole peavalude, silmade väsimuse, hägustuva nägemise või topeltnägemise tõttu – eriti lugemisel või ekraanitööd tehes. Sageli ei ole põhjus üksiku silma nägemisteravuses, vaid silmade koostöös ehk selles, kuidas aju mõlema silma pilti korraga töötleb ja üheks tervikuks ühendab.
Üks võimalus selliseid kaebusi leevendada on prismaprillid. Kuid mis need täpsemalt on, millal neid kasutatakse ja miks neid ei tohiks määrata ilma põhjaliku nägemisuuringuta?
Prismaprillid ei tee pilti „teravamaks“ ning need ei ole mõeldud lühinägevuse, kaugnägevuse või astigmatismi parandamiseks. Prismade eesmärk on suunata valgus veidi teistsugusele trajektoorile, et mõlemast silmast tulev pilt jõuaks ajus õigesse kohta ja sobituks mugavalt kokku.
Kui silmad ei ole täielikult kooskõlas – näiteks üks silm kaldub kergelt sissepoole, väljapoole, üles või alla – peab aju tegema pidevat lisatööd, et kaks pilti ühtseks tervikuks ühildada. Prisma aitab seda koormust vähendada, „joondades“ valguse õigesse kohta, ilma et silmad peaks üle pingutama.
Prismade tüübid:
Prismasid kasutatakse siis, kui probleem ei ole nägemisteravuses, vaid binokulaarses nägemises – selles, kuidas kaks silma omavahel koostööd teevad.
Prismad võivad aidata järgmistel juhtudel:
1. Varjatud kõõrdsilmsus (heterofooria)
Silmad tahaksid puhkeasendis asuda veidi erinevates suundades, kuid aju hoiab neid koos. Pika tööpäeva jooksul see koostöö väsib ja tekivad:
2. Konvergentsihäired
Silmadel on raskusi lähedal selgust hoida. See põhjustab:
3. Fusiooniraskused
Aju ei ühilda kahe silma pilti stabiilselt ja nägemine muutub pingeliseks.
4. Topeltnägemine (diplopia)
Prismad vähendavad vaevuseid ja topeltnägemist nii ajutiste neuroloogiliste häirete kui ka pikaajaliste lihastasakaalu probleemide korral.
5. Traumajärgsed nägemishäired
Pärast põrutusi või peatraumasid tekib sageli silmade koostöö nõrgenemine, mis mõjutab tasakaalu, sügavustaju ja reaktsioone. Prismad võivad olla osaks taastusravist.
6. Peavalud, väsimus ja tasakaaluhäired
Kui aju peab pidevalt kompenseerima silmade ebajoonduvust, võib see põhjustada üleväsimust nii nägemissüsteemis kui ka kogu kehas. Mõnel inimesel väljendub see peavalu või isegi tasakaalu ebastabiilsusena.
Silmad ja aju toimivad koos kui üks süsteem. Kui kumbki silm annab ajule veidi erinevat infot, peab aju pidevalt vaeva nägema, et need kokku sobitada.
Prisma töötab kolmel lihtsal viisil:
1. Suunab valguse õigesse kohta – kui silmad ei ole täpselt kooskõlas, aitab prisma valguskiirtel jõuda võrkkestale just sinna punkti, kus aju saab kõige selgema info.
2. Vähendab silmalihaste koormust – kui silmad peavad vähem pingutama, liiguvad silmalihased loomulikult ja nägemine muutub stabiilsemaks ja mugavamaks.
3. Vähendab aju töökoormust – kui sisend on stabiilsem, ei pea aju pidevalt „parandama“ kahe silma vahelist erinevust.
Tulemusena väheneb:
Prismade kasutamist on kirjeldatud optomeetrilises ja oftalmoloogilises kirjanduses mitmes erinevas kontekstis, eeskätt olukordades, kus probleem ei seisne nägemisteravuses, vaid silmade koostöös ja pildi ühildamises ajus.
Prismad varjatud kõõrdsilmsuse (heterofooria) korral
Heterofooria puhul ei ole silmad puhkeasendis täielikult joondatud ning aju peab pidevalt tegema tööd, et pilti ühtsena hoida. Kliinilises praktikas kasutatakse prismasid selle kompenseerimiseks, et vähendada visuaalset pingutust ja subjektiivseid sümptomeid nagu silmade väsimus ja peavalu.
Viide: Evans, B. J. W. (2007). Pickwell’s Binocular Vision Anomalies.
Konvergentsihäired ja lugemisraskused
Konvergentsihäirete ravis on tugevaim teaduslik tõendus nägemisteraapia kasuks. Seda kinnitab ka Convergence Insufficiency Treatment Trial (CITT), mis näitas, et struktureeritud nägemisteraapia parandab konvergentsi ja vähendab sümptomeid. Prismasid käsitletakse kirjanduses valitud juhtudel täiendava abivahendina.
Viide: Scheiman, M., et al. (2005). Archives of Ophthalmology.
Topeltnägemine (diplopia) neuroloogiliste ja traumajärgsete seisundite korral
Fresneli prismasid kasutatakse kliinilises praktikas laialdaselt topeltnägemise ajutiseks leevendamiseks, eriti neuroloogiliste seisundite, ajutrauma või silmalihaste pareeside korral. Need võimaldavad pilti ajutiselt ühildada ilma püsiva prillilahenduseta ning need on sageli osa taastusravist.
Viide: Rowe, F. J. (2010). Optometry in Practice.
Ei. Prisma on väga täpne tööriist ja valesti määratud prismakorrektsioon võib sümptomeid hoopis suurendada.
Prisma ei sobi, kui:
Prisma ei asenda õiget prilliretsepti, silmade koostöö treeningut (nägemisteraapiat) ega põhjalikku diagnostikat.
Prismaprille ei saa määrata kiire kontrolli või ühe seadme põhjal.
Silmatark teeb põhjaliku binokulaarse nägemise uuringu ortoptiliste testidega, mis sisaldab:
Prisma määramine on alati individuaalne ning selle sobivust hinnatakse nii uuringu käigus kui ka järelkontrollis. Spetsialist aitab leevendada nägemismeele vaevuseid ja annab soovitused prismaprillide kandmisrežiimi ning nägemisteraapia vajaduse kohta.
Prismad võivad olla märkimisväärselt abiks, kui sa koged:
Sageli arvavad inimesed, et need sümptomid on „tavaline väsimus“. Tegelikult võib lahendus olla täpne ja lihtne – õigesti määratud prisma. Prismaprillid aitavad nägemistelgi paremini joondada ja nägemisteraapia aitab kiirendada vaevuste vähenemist. Kui silmade koostöö ja silmalihaste tugevus paranevad (näiteks nägemisteraapia abil), väheneb ka prismade vajadus.
Kui soovid teada, kas prismaprillid võiksid olla sinu jaoks sobiv lahendus, aitab Silmatark läbi viia põhjaliku nägemisuuringu ja hinnata silmade koostööd tervikuna.
Jaga postitust:
© Silmatark 2025 | Kõik õigused kaitstud