Miks on uute prillidega raske harjuda?

Vahel kogevad inimesed uute prillide saamisel segadust või ebamugavust – pilt tundub „kõver“, silmad väsivad kiiremini, pea hakkab valutama või liikumine tundub ebakindel. Tekib küsimus, kas prillid on valed või on minuga midagi lahti?

Tegelikkuses on prillidega kohanemine täiesti loomulik protsess. Oluline on mõista, et prillidega harjumine ei puuduta ainult silmi, vaid kogu nägemissüsteemi: silmi, aju ja nende omavahelist koostööd. Enamasti on ebamugavus ajutine ja möödub, kuid mõnikord annab keha märku, et silmade ja aju koostöö vajab täiendavat abi.

Mida tähendab prillidega kohanemine tegelikult?

Sageli arvatakse, et prillide ülesanne on lihtsalt „pilt teravaks teha“. Tegelikult mõjutab uus optiline tugevus palju enamat: objektide suurust, kauguste tajumist, värvus- ja kontrastitaju, silmade koostööd ning seda, kuidas aju visuaalselt kahe silma infot töötleb.

Kui paned ette uued prillid, saab aju korraga teistsuguse visuaalse sisendi kui varem. See tähendab, et aju peab:

• ümber hindama kaugusi ja sügavust ehk õppima tajuma oma asendit teiste objektide suhtes,
• kohandama silmade omavahelist koostööd, liikudes objektilt objektile,
• loobuma varasemast udusest nägemisest, millega ta oli harjunud.

Seetõttu võibki alguses tunduda, et nägemine on „vale“, kuigi tegelikult on see lihtsalt aju jaoks uus väljakutse. See on sarnane olukorrale, kui koged mõne teise meelega täiesti uut kogemust. Kuna nägemine hõlmab ajus väga suurt osa infotöötlusest, oleme nägemismeeles toimuvate muutuste suhtes eriti tundlikud.

Miks võivad uued prillid alguses ebamugavad tunduda?

Prillidega harjumine võib olla keerulisem mitmel põhjusel. Levinumad neist on:

• muutus prillitugevuses võrreldes varasemaga,
• esmakordne astigmatismi korrigeerimine,
• mitmevaateliste prillide kasutuselevõtt,
• prismade lisamine,
• pikaajaline harjumine ebatäpse prilliretseptiga.

Selle tulemusena võivad tekkida:

• silmade väsimus,
• peavalu või survetunne,
• pearinglus,
• raskused kauguse hindamisel,
• ebakindlus kõndimisel või trepist liikumisel.

Need sümptomid ei tähenda automaatselt, et prillid on valed – need viitavad lihtsalt kohanemisprotsessile. Kohanemisaega mõjutab ka silmalihaste töövõime ja üldine tervislik seisund.

Prillid ja binokulaarne nägemine – miks aju peab ümber õppima?

Enamasti ühendab aju kahe silma pildid üheks tervikuks – seda nimetatakse binokulaarseks nägemiseks. Mõnel inimesel võib aga domineerida üks silm või silmad töötada vaheldumisi, mis muudab kohanemise uute prillidega keerulisemaks.

Uued prillid võivad muuta:

• ühe silma pilti rohkem kui teise oma,
• pildi asukohta või suurust,
• silmade koordineeritud liikumist.

Sellisel juhul peab aju õppima uuesti kaugusi hindama ja kahe silma pilti stabiilselt ühildama. Kui varem kasutati kompensatsioone (näiteks pingutati rohkem ühte silma või suruti üks pilt osaliselt alla), siis uued prillid võivad need mustrid „lahti murda“. See on küll vajalik samm parema nägemise suunas, kuid võib ajutiselt tekitada ebamugavust.

Kui kaua on normaalne prillidega harjuda?

Kohanemise aeg on individuaalne, kuid üldiselt võib arvestada järgmiselt:

• väiksemad tugevuse muutused: paar päeva kuni nädal,
• suuremad muutused, astigmatism või mitmevaatelised prillid: kuni kaks nädalat,
• prismade või binokulaarse nägemise korrigeerimise korral: kohanemine võib võtta kauem ning vajab mõnikord täiendavat jälgimist.

Oluline on kanda prille järjepidevalt, sest pidev kasutamine aitab ajul kiiremini uue infoga kohaneda.

Millal ei ole tegu lihtsalt harjumisega?

Kuigi kerge ebamugavus on alguses normaalne, tasub spetsialisti poole pöörduda, kui:

• sümptomid ei leevene paari nädala jooksul,
• peavalud süvenevad,
• tekib topeltnägemine,
• tasakaal muutub märgatavalt ebakindlaks,
• tekib iiveldus või tugev pearinglus,
• üks silm väsib selgelt kiiremini kui teine.

Sellisel juhul võib põhjus peituda silmade koostöös, mitte prillitugevuses.

Mõnikord ei ole ebamugavuse põhjus aga kohanemises, vaid prillide sobivuses. Kui raam on liiga suur või liiga väike, ninapadjad ei hoia prille õigel kõrgusel või klaaside optilised keskpunktid ei asu silmade suhtes täpselt, võib pilt tunduda moonutatud või ebastabiilne. Eriti oluline on see mitmevaateliste ja prismadega prillide puhul, kus millimeetri täpsus mängib rolli. Prillide valiku ja istuvuse olulisusest saad põhjalikumalt lugeda meie eraldi blogiartiklist.

Kuidas Silmatark aitab prillidega kohanemist lihtsustada?

Silmatargas vaadatakse nägemist tervikuna. Lisaks nägemisteravuse kontrollile hinnatakse ka:

• silmade omavahelist koostööd,
• silmalihaste tööd,
• fokusseerimisvõimet,
• binokulaarset nägemist.

Vajadusel saab prilliretsepti täpsustada, lisada prismasid või toetada nägemise kohanemist nägemisteraapiaga. Kui ebamugavuse põhjus võib peituda prillide istuvuses või klaaside asendis silmade suhtes, vaatame ka selle koos üle ning vajadusel kohandame prille. Eesmärk ei ole harjuda kannatades, vaid aidata nägemissüsteemil töötada võimalikult loomulikult ja pingevabalt.

Prillidega harjumine ei pea tekitama hirmu

Uute prillidega kohanemine on loomulik osa nägemise muutumisest ning see võib võtta veidi aega. Mõnel inimesel kulgeb harjumine kiiresti, teisel aeglasemalt – see sõltub nii prillitugevuse muutusest kui ka sellest, kuidas silmad ja aju uue visuaalse infoga kohanevad.

Oluline on teada, et kui uute prillidega ei ole kohe esimesel päeval kõik ideaalne, ei tähenda see, et prillid oleksid „valed“. Enamasti vajab nägemissüsteem lihtsalt aega, et uue olukorraga harjuda. Ja ka siis, kui kohanemine võtab oodatust kauem, on olemas erinevaid võimalusi, kuidas prille või lähenemist kohandada, et igapäevaellu oleks mugav ja kindel naasta.

Silmatargas võtame rõõmuga vastu kõik küsimused, mured ja kahtlused seoses uute prillidega. Soovi korral saad meie spetsialistidelt küsida arvamust ka mujalt soetatud prillide ebamugavuse kohta. Olgu tegemist väikese ebamugavustunde, ebakindluse või lihtsalt sooviga paremini aru saada, mis sinu nägemises toimub – tule meile külla ja räägime sellest!