Kas oled märganud, et kevadel hakkavad silmad kiiremini väsima, ere valgus tundub häirivam või pea muutub päeva lõpuks raskeks – isegi siis, kui prillid on õiged?
Mõnel inimesel tekivad kevadel:
- silmade väsimus
- peavalud
- kissitamine eredas valguses
- raskused ekraaniga töötamisel
- tunne, et nägemine on kuidagi „ebastabiilne“
Sageli arvatakse, et põhjus on lihtsalt tugevamas päikesevalguses. Tegelikult peab kevadel kohanema kogu nägemissüsteem – silmad, aju ja närvisüsteem.
Kevadel suureneb visuaalne koormus
Pärast pikka ja pimedat talve muutub kevadel keskkond visuaalselt palju intensiivsemaks.
Päevad lähevad pikemaks, päikesevalgus tugevamaks ning ümbritsev keskkond kontrastsemaks. Silmad peavad kohanema:
- eredama valgusega,
- kiiremate valguse muutustega,
- peegeldustega,
- suurema hulga visuaalse infoga.
Näiteks:
- ere päike ja tume siseruum vahelduvad kiiresti,
- märg asfalt või veepind peegeldab rohkem valgust,
- väljas liigutakse rohkem ning aju peab töötlema rohkem liikumist ja ruumilist infot.
Kõik see tähendab, et kevadel peab nägemissüsteem kohanema märksa intensiivsema ja kiiremini muutuva visuaalse keskkonnaga kui talvisel ajal.
Kevadel ei kohane ainult silmad, vaid kogu närvisüsteem
Nägemine ei toimu ainult silmades – suur osa tööst toimub ajus.
Silmad koguvad visuaalset infot, kuid aju:
- töötleb seda,
- filtreerib olulise välja,
- juhib tähelepanu ja reaktsioone,
- hoiab nägemise stabiilsena liikumise ajal.
Kui kevadel suureneb valgus- ja visuaalne koormus, peab aju kohanema kiiremini muutuvate valgusolude ja intensiivsema visuaalse keskkonnaga. See võib tekitada tunnet, et silmad väsivad kiiremini või „ei jõua järele“, isegi siis, kui nägemisteravus on korras.
Valgus mõjutab ka aju ja närvisüsteemi üldist aktiivsust ning ärksustaset. Mõnel inimesel kohaneb organism sellega kiiresti, teisel aeglasemalt.
Miks mõned inimesed tunnevad seda rohkem?
Kõik inimesed ei koge kevadist valguskoormust ühtemoodi.
Mõnel juhul on närvisüsteem või nägemissüsteem tundlikum ning siis võivad sümptomid olla tugevamad.
Migreen ja valgustundlikkus
Migreeniga inimestel on valgusetundlikkus väga sage sümptom. Kevadine ere valgus võib närvisüsteemi rohkem aktiveerida ning vallandada:
- peavalu,
- silmade pingetunde,
- kissitamise,
- visuaalse ülekoormuse.
Mõnikord ongi migreeni puhul kõige häirivam just valgus, mitte peavalu ise. Seetõttu võib juhtuda, et peavalud aja jooksul vähenevad, kuid valgustundlikkus püsib edasi.
See tuleneb sellest, et silmade koostöö ja aju valgusele reageerimine ei ole alati täpselt sama mehhanism. Kui visuaalne ülekoormus väheneb ja silmade koostöö paraneb, võivad peavalud leeveneda, kuid närvisüsteem võib jääda ereda valguse suhtes tundlikuks veel pikemaks ajaks – eriti migreeni korral.
Silmade koostöö häired
Kui silmad ei tööta omavahel täielikult sünkroonis, peab aju pidevalt tegema lisatööd, et pilti stabiilsena hoida.
Kevadine suurem visuaalne koormus võib neid kompensatsioone võimendada ning põhjustada:
- kiiremat väsimist,
- raskusi fokusseerimisel,
- peavalu,
- ebamugavust eredas valguses.
Ekraanitöö
Kevadel muutub ka ekraanitöö silmade jaoks keerulisemaks.
Silmad peavad pidevalt kohanema:
- ereda päevavalguse,
- ekraani kontrastide,
- sise- ja välisvalgustuse vahel.
See tähendab, et nägemissüsteem peab päeva jooksul tegema rohkem ümberhäälestusi, mis võib suurendada väsimust ja keskendumisraskusi.
Kuidas silmi ja närvisüsteemi kevadel toetada?
Kevadine suurem valguskoormus ei tähenda tingimata silmahaigust või vale prilliretsepti. Sageli vajab nägemissüsteem lihtsalt rohkem toetust ja taastumist.
Aita silmadel valgusega järk-järgult kohaneda
Pärast pikka ja pimedat talve võib ere kevadvalgus olla silmadele ja närvisüsteemile suur muutus. Seetõttu tasub tugevama valgusega harjuda järk-järgult – näiteks alustada lühematest õueskäikudest ja kasutada vajadusel päikeseprille, selle asemel et ereda valguse käes end kohe üle koormata.
Vähenda liigset kontrasti ekraani ja ümbritseva valguse vahel
Kui ekraan on väga hele või ümbritsev valgus väga tugev, peab nägemissüsteem pidevalt ümber kohanema.
Abi võib olla:
- ekraani heleduse kohandamisest vastavalt keskkonnale,
- peegelduste vähendamisest,
- regulaarsetest pausidest ekraanitöös.
Anna silmadele võimalus päeva jooksul puhata
Pidev lähitöö ja ekraani vaatamine hoiavad silmad pikalt ühes töörežiimis. Seetõttu vajab nägemissüsteem päeva jooksul hetki, kus silmad saavad lõõgastuda ja fookust kaugemale viia.
Abi võib olla sellest, kui:
- vaatad aeg-ajalt kaugusesse,
- teed ekraanitöös lühikesi pause,
- vahetad lähitööd teadlikult tegevustega, kus pilk liigub kaugemale.
Kasuta vajadusel spetsiaalseid päikese- või filtriklaase
Kui vajad igapäevaselt prille, võivad tavalised ilma optilise tugevuseta päikeseprillid muutuda vilus või siseruumis ebamugavaks: valgust on vähem ja nägemine ei ole piisavalt terav. Seetõttu tekib paljudel tunne, et vilus tahaks päikeseprillid kohe eest ära võtta.
Optilised päikeseprillid aitavad hoida nägemise selge ja mugavana ka siis, kui liigud ereda valguse ja varjulisemate kohtade vahel. Nii ei pea silmad pidevalt ümber kohanema ning kontrasti- ja sügavustaju püsivad paremini toetatud – eriti liikluses, sportides või muudes olukordades, kus valgusolud kiiresti muutuvad.
Autojuhtidele võivad suureks abiks olla spetsiaalsed Drivewear klaasid, mida saab valmistada ka optiliste klaasidena. Need aitavad vähendada peegeldusi ja liigset valguskoormust ning muudavad nägemise mugavamaks muutuvates tee- ja valgusoludes.
Kui sümptomid püsivad, tasub hinnata kogu nägemissüsteemi
Kui valgus hakkab häirima igapäevaelu, silmad väsivad kiiresti või peavalud korduvad, ei pruugi põhjus olla ainult prillitugevuses.
Mõnikord mängivad rolli:
- silmade koostöö,
- silmade fokusseerimisvõime,
- visuaalne ülekoormus,
- närvisüsteemi tundlikkus.
Kevadine silmade väsimus ei tähenda alati, et silmadega on midagi valesti
Sageli on see märk sellest, et kogu nägemissüsteem peab suurema valgus- ja visuaalse koormusega kohanema.
Kui valgus hakkab häirima, silmad väsivad kiiresti või peavalud korduvad, tasub vaadata nägemist tervikuna – mitte ainult prillitugevust.
Silmatargas aitame hinnata, kuidas töötavad sinu silmad, aju ja nägemissüsteem tervikuna. Mõnikord ei peitu lahendus ainult prillitugevuses, vaid selles, kuidas kogu visuaalne süsteem koos toimib.



